Postitused

Mindfactory vs TOPPC (12.nädala)

Selles artiklis tahan analüüsida, kuidas kujuneb kasutajakogemus ja millised kriteeriumid määravad veebiliidese kasutatavuse. Selleks analüüsin kahte arvutikomponentide veebipoodi: Saksa Mindfactory.de ja Eesti TOPPC.ee, kasutades Jakob Nielseni kasutatavuse põhimõtteid. Negatiivne näide: Mindfactory.de Mindfactory on suur elektroonikat ja arvutikomponente müüv veebipood. Vaatamata tohutule populaarsusele kogu Euroopas on see kasutatavuse seisukohast eeskujuks, mida mitte teha, kuna see ei vasta korraga mitmele põhinäitajale. Esimene ja peamine probleem on disain. See on üsna aegunud ning avaleht on ülekoormatud väikese teksti, erineva suurusega ribareklaamide, lendlehtede ja agressiivsete reklaamidega. See tekitab kasutajale kohe tõsise kognitiivse ülekoormuse. Teine probleem on õpitavus. Keskmine inimene, kes seda saiti esimest korda külastab, kulutab otsinguloogika ja filtrite valdamisele ebaproportsionaalselt palju aega. Kolmanda probleem on tõhusus. Vaatamata laiale tootevalikule ...
Postita kommentaar
Lisateave

Eben Moglen – Anarhismi võidukäik: vaba tarkvara ja autoriõiguse surm (10. nädal)

Sissejuhatus 1999. aastal, kui internet oli alles oma arengu algusjärgus, avaldas õigusteaduse professor Eben Moglen artikli „Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright”, mis sai vaba tarkvara tõeliseks manifestiks. Selles väitis autor, et intellektuaalomandi kaitse mudel, mis põhineb kopeerimiskeelul, on määratud läbikukkumisele, kuna ettevõtted loovad kunstlikult defitsiiti seal, kus seda loomulikult ei peaks olema. Moglen ennustas, et vaba tarkvara loomise süsteem tõrjub kõrvale ettevõtete arendustöö, põhjendades seda sellega, et internet suudab ühendada ideoloogilisi programmeerijaid, kes töötavad tarkvara kallal kui mugava ja turvalise tööriista, mitte kui toote kallal, mida tuleb müüa. Selles artiklis tahan ma analüüsida, milles ta enam kui 25 aastat hiljem osutus õigeks ja milles eksis. Milles Moglenil oli õigus? Mogleni kõige täpsemaks väiteks osutus idee anarhilise tootmisviisi võidust. Ta väitis, et ülemaailmne võrgustik sõltumatutest arendajatest, keda üh...
Postita kommentaar
Lisateave

Samad aga erinevad (9.nädala)

Sissejuhatus Vaba tarkvara maailmas on olemas väga huvitav juhtimistitel – eluaegne heatahtlik diktaator (BDFL – Benevolent Dictator for Life). Seda mitteametlikku tiitlit anti suurte projektide loojatele, kellel säilis absoluutne õigus öelda viimane sõna kõikides projektiga seotud tehnilistes vaidluses. Kuid see tiitel, sarnaselt kuninglikule tiitlile, ei peegelda konkreetse isiku suhtlemis- ja juhtimisstiili. Selle artikliga tahan näidata kahe avatud lähtekoodiga tarkvara „kuninga” erinevusi – Linuxi tuuma looja Linus Torvaldsi ja programmeerimiskeele Python looja Guido van Rossumi. Vaatamata sarnasele mõjuvõimule tööstuses, esindavad nad kahte põhimõtteliselt erinevat liidritüüpi: kompromissitut saavutajat/bossi ja empaatilist suhtlejat/treenerit. Linus Torvalds Linus Torvalds, Linuxi tuuma ja versioonihaldussüsteemi Git looja, on Juhi  ja Võimukandja/Ülemuse arhetüüpide silmapaistev kehastus. Visionäärina on Torvalds alati omanud kristallselget visiooni sellest, kuidas operatsi...
Postita kommentaar
Lisateave

Haridus tööturul (8.nädala)

Sissejuhatus Haridus on tänapäeva maailmas pakiline teema. Pärast kooli lõpetamist mõtlevad noored sageli, kuhu edasi minna, kuidas see tulevikus kasulik on või kas haridus on tänapäeva maailmas ebavajalik ja on aeg otse tööle minna, omandades väärtuslikke kogemusi ja teenides tunnistusi. Selles artiklis tahan analüüsida ja jagada oma mõtteid selle kohta, mis on tööturul väärtuslikum: klassikaline kõrgharidusdiplom, kutsekõrgharidusdiplom või kutsetunnistus? Klassikaline kõrgharidusdiplom Klassikalise kõrgharidusdiplomi vajalikkust on juba aastaid arvukates artiklites kahtluse alla seatud. Mõned autorid väidavad, et vananenud haridussüsteem on vananenud: "Kas tänapäeva maailmas on tõesti võimalik rakendada ühte metoodikat ja eeldada, et see on sama tõhus kui 70 aastat tagasi?" Teised väidavad, et tehnoloogiline areng on nii kiire, et isegi kõigi pingutuste juures on võimatu meetodeid ja teemasid tänapäeva maailmaga kohandada. Ja igaüks neist on omal moel õige, aga minu arvate...
Postita kommentaar
Lisateave

Naatan Nohiku litsensivalik (7. nädala)

Sissejuhatus Meie tänane tegelane on Naatan Nohiku. Naatan on noor, ambitsioonikas, kuid väga paljutõotav tarkvaraarendaja, kellel on kogemusi IT-süsteemide ja infrastruktuuri haldamise alal. Ühel oma tavapärasel tööpäeval kontrollis ta rutiinselt seadmete olekut, sertifikaate ja muud sarnast, kasutades keerulisi programme tohutu hulga väljundandmetega. Seejärel otsustas ta kirjutada oma seadmete jälgimisprogrammi, mis hindaks automaatselt seisukorda ja kuvaks üldised tulemused mugavate graafikute kujul, jättes kõigi muutujate käsitsi jälgimise võimaluse pigem valikuks kui põhifunktsiooniks. Pärast paarikuulist arendust lõi ta sellise programmi ja pärast veel ühekuulist kasutamist mõistis ta, et sellist mugavat projekti tuleks laialdaselt levitada. Ta valis programmile nimeks "Nohiku Monitoring" ja seejärel oli aeg valida litsents. Pärast kolleegidega intervjueerimist ja veebis otsimist jäi talle valida kolm populaarset ja väga erinevat litsentsi: EULA, GNU GPL ja BSD. EULA E...
Postita kommentaar
Lisateave

WIPO (6. nädala)

 1. Tööriist, mis toimib hästi – Litsents Minu arvates sobib litsents kõige paremini tähistama seda WIPO (Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon) mehhanismi, mis pole tänaseni oma aktuaalsust kaotanud. Selleks on mitu põhjust, millest peamine on interneti teke, mis lihtsustas toodete litsentsimist. Erinevalt teistest mehhanismidest (autoriõigus, patendid jne) eristub litsents oma paindlikkuse ja kasutajasõbralikkuse poolest. See võimaldab nii rangelt piirata intellektuaalomandi kasutuseeskirju kui ka lubada paljut. Kui võrrelda litsentsi patendiga, mis on oma toote kaitse ja keelu mehhanism, siis litsents on koostöömehhanism – see võimaldab reguleerida, kuidas täpselt loodud programmi kasutatakse ja kuidas seda saab täiustada. Praegu eksisteerivad avatud litsentsid nagu MIT või GPL, mis võimaldavad arendajatel leida mõttekaaslasi ja toodet koos parandada. Hea näide litsentsimehhanismi korrektsest kasutusest, mis mõjutas toote arengut positiivselt, on Linux. See põhineb täie...
Postita kommentaar
Lisateave

V. Shea netikett (5. nädal)

Virginia Shea ajaloolist panust internetti oma raamatuga „Netikett“ on raske üle hinnata. 1994. aastal oli raamatu kontseptsioon, vaatamata oma lihtsusele, revolutsiooniline – 10 kuldreeglit internetikäitumise kohta, mis sundisid paljusid inimesi pidama internetti mitte uueks planeediks, kus kõik on lubatud, vaid sotsiaalseks ruumiks nagu väljak, park jne. Need reeglid on peaaegu 32 aastat hiljem ühiskonnas nii juurdunud, et neid ei pea enam eraldi reeglitena uurima; neist on saanud üldtunnustatud sotsiaalsed normid internetisuhtluses. Reegel „Pea meeles inimest“ väärib erilist kiitust; see on kogu oma eksistentsi vältel jäänud üheks mõjukamaks ja võimsamaks reegliks lihtsalt tänu oma eeldusele: „Pea meeles, et teisel pool ekraani istub inimene nagu sina.“ Reegel, mis pole oma olulisust kaotanud Mainisin sissejuhatuses reeglit „Pea meeles inimest“ mitte ilmaasjata. Vaatamata selle tugevaimale mõjule on see minu arvates tänapäeval varjutatud teise reegli poolt: reegli nr 7 – „Aita konfl...
Postita kommentaar
Lisateave