Eben Moglen – Anarhismi võidukäik: vaba tarkvara ja autoriõiguse surm (10. nädal)

Sissejuhatus

1999. aastal, kui internet oli alles oma arengu algusjärgus, avaldas õigusteaduse professor Eben Moglen artikli „Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright”, mis sai vaba tarkvara tõeliseks manifestiks. Selles väitis autor, et intellektuaalomandi kaitse mudel, mis põhineb kopeerimiskeelul, on määratud läbikukkumisele, kuna ettevõtted loovad kunstlikult defitsiiti seal, kus seda loomulikult ei peaks olema. Moglen ennustas, et vaba tarkvara loomise süsteem tõrjub kõrvale ettevõtete arendustöö, põhjendades seda sellega, et internet suudab ühendada ideoloogilisi programmeerijaid, kes töötavad tarkvara kallal kui mugava ja turvalise tööriista, mitte kui toote kallal, mida tuleb müüa. Selles artiklis tahan ma analüüsida, milles ta enam kui 25 aastat hiljem osutus õigeks ja milles eksis.

Milles Moglenil oli õigus?

Mogleni kõige täpsemaks väiteks osutus idee anarhilise tootmisviisi võidust. Ta väitis, et ülemaailmne võrgustik sõltumatutest arendajatest, keda ühendab internet ja vaba koodivahetuse idee, suudab luua kvaliteetsemaid tooteid kui hierarhilised korporatsioonid. See ennustus täitus sajaprotsendiliselt: avatud lähtekoodi mudel võitis vaieldamatult põhilise IT-infrastruktuuri valdkonnas. Täna juhib Linuxi tuum absoluutset enamust maailma serveritest, pilveplatvormidest, superarvutitest ja miljarditest Androidi-põhistest mobiilseadmetest. Vaba Git on praegu asendamatu tööriist igas ettevõttes tarkvara arendamisel. Isegi Microsoft, keda 90ndate lõpus peeti avatud lähtekoodi peamiseks vaenlaseks, kapituleerus aja jooksul, tunnistades detsentraliseeritud arenduse tõhusust, ning toetab täna aktiivselt avatud lähtekoodiga projekte. Moglenil oli õigus: vabatahtlik koostöö osutus tõepoolest võimsamaks kui ettevõtete käsud.

Milles Moglen eksis?

Mogleni kõige ekslikum väide osutus olevat tees digitaalse teabe kopeerimise väärtuse kadumisest. Ta arvas, et digitaalse teabe kopeerimise nullväärtus muudab tarkvara õiguskaitse mõttetuks. Kuid Moglen ei näinud ette globaalset muutust ärimudelis – pilvandmetöötluse ja SaaS-mudeli (Software as a Service) tekkimist. Autoriõigus ei ole kuhugi kadunud, see on lihtsalt arenenud. Tänapäeval ei pea ettevõtted enamasti müüma füüsilisi programmikoopiaid, mida on võimalik piraatida. Nad käivitavad oma patenteeritud algoritme serveritel (irooniliselt töötavad need sageli tasuta Linuxi peal) ja müüvad klientidele vaid juurdepääsu neile abonemendi alusel. Netflixi ja Spotify soovitussüsteemi lähtekoodi või Canva veebiredaktorite tööpõhimõtteid on võimatu kopeerida, kuna see ei lahku kunagi ettevõtte serveritest. Ka Microsoft müüb nüüd programmilitsentside asemel Office 365 tellimust, mis kontrollib litsentsi andmeid serveriga. Seega kaitsevad juristid nüüd koopiate asemel juurdepääsu API-le, infrastruktuurile ja kasutajaandmetele, säilitades ettevõtete monopole.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes võib öelda, et Eben Mogleni artikkel on paljuski täpne filosoofiline traktaat ja suurepärane artikkel, mis suutis suures osas ennustada tarkvaraarenduse valdkonna arengusuundi. Hoolimata sellest, et tema väited olid äärmiselt radikaalsed, osutus ta paljuski õigeks, nagu näiteks varem käsitletud järelduses anarhismi ja vaba tarkvara võidu kohta. Siiski ei suutnud ta kuidagi ennustada, et autoriõigus osutub piisavalt tugevaks ning et loodusseaduste kohaselt leiab see ellujäämiseks viisi ja kohaneb keskkonna tingimustega.