WIPO (6. nädala)
1. Tööriist, mis toimib hästi – Litsents
Minu arvates sobib litsents kõige paremini tähistama seda WIPO (Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon) mehhanismi, mis pole tänaseni oma aktuaalsust kaotanud. Selleks on mitu põhjust, millest peamine on interneti teke, mis lihtsustas toodete litsentsimist. Erinevalt teistest mehhanismidest (autoriõigus, patendid jne) eristub litsents oma paindlikkuse ja kasutajasõbralikkuse poolest. See võimaldab nii rangelt piirata intellektuaalomandi kasutuseeskirju kui ka lubada paljut. Kui võrrelda litsentsi patendiga, mis on oma toote kaitse ja keelu mehhanism, siis litsents on koostöömehhanism – see võimaldab reguleerida, kuidas täpselt loodud programmi kasutatakse ja kuidas seda saab täiustada. Praegu eksisteerivad avatud litsentsid nagu MIT või GPL, mis võimaldavad arendajatel leida mõttekaaslasi ja toodet koos parandada. Hea näide litsentsimehhanismi korrektsest kasutusest, mis mõjutas toote arengut positiivselt, on Linux. See põhineb täielikult avatud lähtekoodil (OpenSource), mis on võimaldanud sellel süsteemil saada interneti ajaloo fenomeniks. Kui see oleks olnud suletud projekt, ei suudaks see tänapäevases maailmas teiste süsteemidega konkureerida.
2. Patent – mehhanism, mis vajab muudatusi
Minu arvates sobib muudatusi vajava mehhanismi rolli kõige paremini patent. Kui varem oli see bürokraatlik viis idee kinnitamiseks, et kaitsta oma saavutusi plagiaadi eest, siis tänapäeva maailmas on see pigem rudiment, mis pärsib tehnoloogia arengut, laskmata uutel ideedel kesta. Patent võimaldab kaitsta saavutusi 20 aastat tingimusel, et joonised, skeemid, valemid jms muutuvad uurimiseks avatuks, et pärast patendi aegumist saaksid kõik neid teadmisi tootmiseks ja edasiarendamiseks kasutada. See kõlab hästi, kuid tänapäeva maailmas ei lase sellised piirangud patenteeritud tehnoloogiaid järgmise 20 aasta jooksul arendada, mis on meeletult pikk aeg, eriti arvestades tehnoloogia arengu kiirust.
See on vaid üks probleemidest. Teine suur murekoht on „patenditrollid“ – tööstusharu, mis sündis pärast tarkvarapatentide teket. „Patenditrollid“ on ettevõtted, mis ise midagi ei tooda, vaid ostavad kokku vanu, sageli liiga üldisi patente ja kaebavad arendajaid kohtusse. Idufirma jaoks võib trolli hagi tähendada pankrotti, isegi kui tehniliselt pole arendajad midagi rikkunud.
Samuti on patentidele juba pikka aega omane eetiline dilemma – ravimipatendid. Kuigi see teema ei kuulu otseselt tehnoloogiamaailma, pean oluliseks seda artiklis mainida. Ravimipatendid päästavad miljonite elusid, kuid samas muudavad need ravimid kättesaamatuks miljarditele inimestele arengumaades. WIPO alaline patendiõiguse komitee (SCP) arutab pidevalt, kuidas tasakaalustada farmaatsiahiidude huve ja inimeste õigust tervisele. Seni kuni patent kehtib, on võimatu toota ravimi odavamaid analooge. Meie ajaloos oli muidugi koroonaviiruse näide, kus inimkonda ähvardava ohu tõttu loobusid farmaatsiahiidud põhimõtetest ja tegid koostööd – näiteks Moderna teatas avalikult, et ei kaitse pandeemia ajal oma vaktsiinipatente. Ettevõte lubas patentide pärast mitte muretseda ja tehnoloogiat jagada. Ka AstraZeneca astus ongepretsedentse sammu, müües vaktsiini omahinnaga ja sõlmides arvukalt litsentsilepinguid tootjatega üle maailma. Kuid isegi see lugu näitab, et patendid on vananenud mehhanism, mis pidurdab tugevalt progressi, takistades tehnoloogiate arengut.
Kommentaarid
Postita kommentaar