E-ITSPEA K2026 Ajaveeb

Selles artiklis tahan analüüsida, kuidas kujuneb kasutajakogemus ja millised kriteeriumid määravad veebiliidese kasutatavuse. Selleks analüüsin kahte arvutikomponentide veebipoodi: Saksa Mindfactory.de ja Eesti TOPPC.ee, kasutades Jakob Nielseni kasutatavuse põhimõtteid. Negatiivne näide: Mindfactory.de Mindfactory on suur elektroonikat ja arvutikomponente müüv veebipood. Vaatamata tohutule populaarsusele kogu Euroopas on see kasutatavuse seisukohast eeskujuks, mida mitte teha, kuna see ei vasta korraga mitmele põhinäitajale. Esimene ja peamine probleem on disain. See on üsna aegunud ning avaleht on ülekoormatud väikese teksti, erineva suurusega ribareklaamide, lendlehtede ja agressiivsete reklaamidega. See tekitab kasutajale kohe tõsise kognitiivse ülekoormuse. Teine probleem on õpitavus. Keskmine inimene, kes seda saiti esimest korda külastab, kulutab otsinguloogika ja filtrite valdamisele ebaproportsionaalselt palju aega. Kolmanda probleem on tõhusus. Vaatamata laiale tootevalikule ...

Sissejuhatus 1999. aastal, kui internet oli alles oma arengu algusjärgus, avaldas õigusteaduse professor Eben Moglen artikli „Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright”, mis sai vaba tarkvara tõeliseks manifestiks. Selles väitis autor, et intellektuaalomandi kaitse mudel, mis põhineb kopeerimiskeelul, on määratud läbikukkumisele, kuna ettevõtted loovad kunstlikult defitsiiti seal, kus seda loomulikult ei peaks olema. Moglen ennustas, et vaba tarkvara loomise süsteem tõrjub kõrvale ettevõtete arendustöö, põhjendades seda sellega, et internet suudab ühendada ideoloogilisi programmeerijaid, kes töötavad tarkvara kallal kui mugava ja turvalise tööriista, mitte kui toote kallal, mida tuleb müüa. Selles artiklis tahan ma analüüsida, milles ta enam kui 25 aastat hiljem osutus õigeks ja milles eksis. Milles Moglenil oli õigus? Mogleni kõige täpsemaks väiteks osutus idee anarhilise tootmisviisi võidust. Ta väitis, et ülemaailmne võrgustik sõltumatutest arendajatest, keda üh...

Sissejuhatus Vaba tarkvara maailmas on olemas väga huvitav juhtimistitel – eluaegne heatahtlik diktaator (BDFL – Benevolent Dictator for Life). Seda mitteametlikku tiitlit anti suurte projektide loojatele, kellel säilis absoluutne õigus öelda viimane sõna kõikides projektiga seotud tehnilistes vaidluses. Kuid see tiitel, sarnaselt kuninglikule tiitlile, ei peegelda konkreetse isiku suhtlemis- ja juhtimisstiili. Selle artikliga tahan näidata kahe avatud lähtekoodiga tarkvara „kuninga” erinevusi – Linuxi tuuma looja Linus Torvaldsi ja programmeerimiskeele Python looja Guido van Rossumi. Vaatamata sarnasele mõjuvõimule tööstuses, esindavad nad kahte põhimõtteliselt erinevat liidritüüpi: kompromissitut saavutajat/bossi ja empaatilist suhtlejat/treenerit. Linus Torvalds Linus Torvalds, Linuxi tuuma ja versioonihaldussüsteemi Git looja, on Juhi  ja Võimukandja/Ülemuse arhetüüpide silmapaistev kehastus. Visionäärina on Torvalds alati omanud kristallselget visiooni sellest, kuidas operatsi...

Sissejuhatus Haridus on tänapäeva maailmas pakiline teema. Pärast kooli lõpetamist mõtlevad noored sageli, kuhu edasi minna, kuidas see tulevikus kasulik on või kas haridus on tänapäeva maailmas ebavajalik ja on aeg otse tööle minna, omandades väärtuslikke kogemusi ja teenides tunnistusi. Selles artiklis tahan analüüsida ja jagada oma mõtteid selle kohta, mis on tööturul väärtuslikum: klassikaline kõrgharidusdiplom, kutsekõrgharidusdiplom või kutsetunnistus? Klassikaline kõrgharidusdiplom Klassikalise kõrgharidusdiplomi vajalikkust on juba aastaid arvukates artiklites kahtluse alla seatud. Mõned autorid väidavad, et vananenud haridussüsteem on vananenud: "Kas tänapäeva maailmas on tõesti võimalik rakendada ühte metoodikat ja eeldada, et see on sama tõhus kui 70 aastat tagasi?" Teised väidavad, et tehnoloogiline areng on nii kiire, et isegi kõigi pingutuste juures on võimatu meetodeid ja teemasid tänapäeva maailmaga kohandada. Ja igaüks neist on omal moel õige, aga minu arvate...