Nädala 2. Archie ja E - post

Tehnoloogia, mis on täiesti kadunud tänapäeval (asendatud) - Archie 

Üldiselt Archie-st

Archie oli esimene otsingumootor, mille lõid Alan Emtage ja tema kolleegid Peter Deutsch ning Bill Heelan. Archie eesmärk oli märksa spetsiifilisem: luua tsentraliseeritud andmebaas, mis sisaldaks varajases internetis paiknevaid FTP-servereid (File Transfer Protocol). Süsteem oli loodud spetsiaalselt FTP-arhiivide indekseerimiseks. Siiski võib Archiet pidada esimeseks interneti otsingumootoriks, kuna kasutajad said otsida konkreetseid faile paljude FTP-serverite hulgast üle võrgu ning need seejärel alla laadida.

Töö spetsiifika

Nagu juba mainitud, loodi Archie eesmärgiga pakkuda inimestele mugavat viisi failide otsimiseks võrgus. Selle otsingusüsteem põhines failinimede indekseerimisel, mis võimaldas kasutajatel leida faile ka osalise nime järgi. See oli võimalik tänu sellele, et Archie luges läbi avalikud FTP-serverid ja salvestas andmebaasi failide nimede loendi (mitte faile endid).

Näiteks päring „compress“ andis tulemusteks viiteid failidele nagu uncompress.sh, compress_manual.txt, compression1987.txt jne. Kuigi selline funktsionaalsus võib tänapäeval tunduda elementaarne, oli see omal ajal tõeline läbimurre, lihtsustades failide otsimist mitmekümnekordselt.

Mis sai edasi?

Peamine põhjus, miks Archie tegevus lõppes ega arenenud edasi, oli World Wide Web (WWW) ja uute otsingumootorite esiletõus. Samuti vähenes FTP kasutamine failivahetuseks, kuna selle asemel hakati kasutama HTTP-protokolli, P2P-võrke ning pilveteenuseid.

Lisaks suutsid uued otsingumootorid erinevalt Archiest teha otsinguid mitte ainult lehe või faili nime, vaid ka selle sisu põhjal, mis muutis info leidmise veelgi tõhusamaks.

Archie mõju tänapäeva maailmale

Kuigi Archie ise lõpetas tegevuse, jättis ta märkimisväärse jälje failide otsimise ja andmevahetuse arengusse. Selle edu näitas selgelt, et kasutajad vajasid sellist funktsionaalsust.

Archie demonstreeris esmakordselt võrgus olevate failide indekseerimist ja selle praktilist rakendamist, pannes aluse tulevastele interneti otsingutehnoloogiatele.

Tehnoloogia mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla - e-post


Üldiselt e-postist

E-post see on meetod digitaalsete sõnumite edastamiseks ja vastuvõtmiseks elektrooniliste seadmete abil arvutivõrgus. See loodi 20. sajandi lõpus kui posti digitaalne versioon või vaste (sealt ka e- + mail). See arendati välja aastatel 1960–1970. Üks olulisemaid arenguid toimus 1971. aastal, kui arvutiprogrammeerija Ray Tomlinson saatis esimese võrgustikupõhise e-kirja, töötades ARPANETis, mis oli tänapäeva interneti eelkäija. Ta võttis kasutusele sümboli @, mis võimaldas suunata sõnumeid konkreetsetele kasutajatele erinevatel masinatel – see on põhimõte, mis on jäänud muutumatuks tänapäevani. Varaseid e-kirjade süsteeme kasutati peamiselt akadeemilistes ja sõjalistes ringkondades, kus teadlased ja valitsusametnikud said kiiresti vahetada andmeid ja ideid. Need süsteemid olid sageli keerulised ja nende kasutamiseks oli vaja eriteadmisi, mistõttu need olid üldsusele kättesaamatud.

Kasv ja tunnustamine

Isiklike arvutite leviku ja võrgustikupõhiste süsteemide laienemisega hakkas e-post võitma populaarsust ka väljaspool valitsusasutusi ja akadeemilisi institutsioone. Sel perioodil arendati välja peamised e-posti protokollid, mida kasutatakse tänapäevani:
  • SMTP (Simple Mail Transfer Protocol) võimaldab saata e-kirju võrkude vahel, tagades sõnumite tõhusa edastamise saatjalt vastuvõtjale.
  • POP3 (Post Office Protocol 3) võimaldas kasutajatel sõnumeid postiserverist alla laadida, mis võimaldas üksikisikutel sõnumeid oma isiklikele seadmetele alla laadida ja salvestada.
  • IMAP (Internet Message Access Protocol) pakkus suuremat paindlikkust, võimaldades e-kirjadele juurdepääsu mitmest seadmest, mis muutus tehnoloogia arenedes üha olulisemaks.

 Miks e‑mail ei kadunud pärast WWW tulekut?

Kui WWW 1991. aastal sündis, kadusid paljud varasemad interneti tehnoloogiad (Gopher, Archie, BBS‑id). Aga e‑mail mitte ainult ei kadunud — ta muutus veelgi olulisemaks. 
See juhtus mitmel põhjusel; toon välja vaid mõned neist, mida pean kõige olulisemateks ja mõjukamateks:

1. Klassikalise posti analoogi idee elektroonilises keskkonnas oli universaalne ning juba ARPANETi ajal kujunes see ärisuhtluse standardiks. World Wide Webi (WWW) tekkimisega muutus selline sõnumivahetuse formaat veelgi nõutumaks kui varem.

2. E-post põhines avatud protokollidel ning erinevalt enamikust ARPANETi ajastu tehnoloogiatest ei kuulunud see ühelegi konkreetsele ettevõttele ega serverile. See muutis tehnoloogia taristu muutuste suhtes vastupidavamaks ja jätkusuutlikumaks.

3. WWW lahendas info avaldamise ja dokumentides navigeerimise ülesandeid, kuid ei asendanud otsesuhtlust. Inimestel oli endiselt vaja saata sõnumeid, vahetada faile ja pidada kirjavahetust. Seega ei konkureerinud WWW ja e-post omavahel (nagu see juhtus Archiei puhul), vaid pigem täiendasid teineteist.

Kokkuvõtte

Valisin need kaks näidet, kuna minu arvates on need tehnoloogia maailmas vastandid. Ühelt poolt oli Archi innovatiivne lahendus, mis lahendas pikaajalise probleemi, kuid ei suutnud kohaneda muutuva maailmaga. Teiselt poolt on meil e-post – sama innovatiivne lahendus, kuid see loodi vaid klassikalise teabevahetuse viisi, kirja, analoogina. Need kaks näidet näitavad hästi, et tehnoloogiliste lahenduste „näljamängudes” ei otsusta mitte ainult innovatiivsus, vaid ka kohanemisvõime ja lahenduse universaalsus.


Аlikad

https://www.stackscale.com/blog/archie-internet-search-engine/ 

https://www.webdesignmuseum.org/web-design-history/archie-the-first-search-engine-1990

https://mashable.com/article/first-search-engine-archie

https://www.mail.com/blog/posts/first-search-engine-archie/160/?utm_referrer=www.google.com

https://mailchimp.com/resources/history-of-email/

https://www.mailpro.com/blog/email-history

https://nordsecurity.com/blog/history-of-email

Kasutatud abivahendid

https://www.deepl.com/en/translator

https://en.wikipedia.org/wiki







Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

1. nädala postitus

3. nädala - ERR ja Õhtuleht analüüs