3. nädala - ERR ja Õhtuleht analüüs

Eesti Rahvusringhääling (ERR)

Valisin ERR, kuna kasutan kõige sagedamini just nende portaale ja minu arvates on need hea näide traditsioonilisest suhtluskanalist, mis kasutab kaasaegset sotsiaalmeedia ruumi. Selles lühikeses postituses tahan ma lähemalt selgitada, miks just need minu arvates sellesse kategooriasse sobivad. 

Kanalite sõltumatus

Nad kohandasid oma sisu edukalt erinevatele platvormidele, võimaldades igal kanalil toimida iseseisva ressursina, mis on suunatud oma sihtrühmale. ERR mitte ainult ei kasuta sotsiaalmeediat linkide jagamiseks, vaid loob ka iga platvormi jaoks kohandatud sisu, võttes arvesse kasutajate harjumusi ja ootusi. See on üks peamisi põhjuseid, miks ERR-i võib pidada heaks näiteks uue meedia oskuslikust kasutamisest.

Konkreetsele sihtrühmale suunatus

Nagu ma juba varem kirjutasin, ei kopeeri ERR lihtsalt artikli sisu ega jäta linki – nad kohandavad sisu konkreetsele sihtrühmale. Näiteks kasutavad nad oma Instagrami või Facebooki postitustes palju visuaalset materjali ja artikli lühendatud sisu. Nova ERR kohandab TikTokile teadusliku sisu lühivideote stiilis – dünaamilised videomaterjalid ja lühikesed sisukad tekstid. 

Õhtuleht 

Teisalt on meil Õhtuleht, mis ilmub sotsiaalmeediakanalites palju harvemini ja suhtub teabe levitamisse konservatiivsemalt.

Vähe tähelepanu sotsiaalmeedia platvormidele

Erinevalt ERR-ist kasutab Õhtuleht uusi meediavälju oma peaportaalil uudisteartiklite linkide levitamiseks, kuid Instagramis, Facebookis jm sarnastes kanalites avaldatav sisu ei erine üksteisest. Samuti pööratakse vähe tähelepanu TikTokile ja Reelsile, mis on praegu kõige populaarsemad ja kiiremini kasvavad kanalid.

Väike suunatus erinevatele sihtrühmadele

Peaportaalil avaldatavad artiklid on kirjutatud konkreetse sihtrühma jaoks, kes kasutab nende portaali. Teistest kanalitest tulnud sihtrühmale pole sisu olemas. Sama teema raames võib mainida ka nõrka audio- ja videosisu tootmist võrreldes konkurentidega.

Suur sõltuvus provokatiivsetest pealkirjadest

Õhtulehe pealkirjad piirnevad sageli terminiga „kollane ajakirjandus”. Nende strateegia põhineb karjuvatel ja provokatiivsetel pealkirjadel, mis on kergesti eksitavad ja vähendavad lugejate usaldust portaali vastu, sest sellised pealkirjad ei sobi uudiste jaoks.

Allikad:

https://www.ohtuleht.ee/ 

https://www.facebook.com/erruudised

https://www.err.ee/

https://www.facebook.com/Ohtuleht/