E-ITSPEA K2026 Ajaveeb

 1. Tööriist, mis toimib hästi – Litsents Minu arvates sobib litsents kõige paremini tähistama seda WIPO (Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon) mehhanismi, mis pole tänaseni oma aktuaalsust kaotanud. Selleks on mitu põhjust, millest peamine on interneti teke, mis lihtsustas toodete litsentsimist. Erinevalt teistest mehhanismidest (autoriõigus, patendid jne) eristub litsents oma paindlikkuse ja kasutajasõbralikkuse poolest. See võimaldab nii rangelt piirata intellektuaalomandi kasutuseeskirju kui ka lubada paljut. Kui võrrelda litsentsi patendiga, mis on oma toote kaitse ja keelu mehhanism, siis litsents on koostöömehhanism – see võimaldab reguleerida, kuidas täpselt loodud programmi kasutatakse ja kuidas seda saab täiustada. Praegu eksisteerivad avatud litsentsid nagu MIT või GPL, mis võimaldavad arendajatel leida mõttekaaslasi ja toodet koos parandada. Hea näide litsentsimehhanismi korrektsest kasutusest, mis mõjutas toote arengut positiivselt, on Linux. See põhineb täie...

Virginia Shea ajaloolist panust internetti oma raamatuga „Netikett“ on raske üle hinnata. 1994. aastal oli raamatu kontseptsioon, vaatamata oma lihtsusele, revolutsiooniline – 10 kuldreeglit internetikäitumise kohta, mis sundisid paljusid inimesi pidama internetti mitte uueks planeediks, kus kõik on lubatud, vaid sotsiaalseks ruumiks nagu väljak, park jne. Need reeglid on peaaegu 32 aastat hiljem ühiskonnas nii juurdunud, et neid ei pea enam eraldi reeglitena uurima; neist on saanud üldtunnustatud sotsiaalsed normid internetisuhtluses. Reegel „Pea meeles inimest“ väärib erilist kiitust; see on kogu oma eksistentsi vältel jäänud üheks mõjukamaks ja võimsamaks reegliks lihtsalt tänu oma eeldusele: „Pea meeles, et teisel pool ekraani istub inimene nagu sina.“ Reegel, mis pole oma olulisust kaotanud Mainisin sissejuhatuses reeglit „Pea meeles inimest“ mitte ilmaasjata. Vaatamata selle tugevaimale mõjule on see minu arvates tänapäeval varjutatud teise reegli poolt: reegli nr 7 – „Aita konfl...

 Jälgimiskapitalism ja Digiaedik Eestis Minu arvates ei saa jälgimiskapitalismi ja digiaedikuid käsitleda kahe eraldi nähtusena, kuna need terminid on omavahel äärmiselt tihedalt seotud. Need sarnanevad pigem süsteemi tunnustele kui üksikjuhtumitele. Üks ei eksisteeri ilma teiseta – jälgimiskapitalism on justkui stsenaarium (skript) Dungeons & Dragons mängus: sisendandmete kogum, mida analüüsitakse ja kasutatakse mängureeglitena, mille järgi mäng kulgeb. Digiaedik on sel juhul mänguväli, kus vastavalt saadud reeglitele toimuvad konkreetsed sündmused. Eestis, kus elu on tihedalt põimunud digimaailmaga, tunnetatakse neid reegleid teravamalt kui kusagil mujal. Digiaedikud Digiaedikute näited joonistuvad kõige paremini välja veebipoodides või tarneteenuste rakendustes. Iga Eesti elanik on korduvalt kogenud olukorda, kus ta otsis kas või ilma suurema huvita näiteks telefone, et aidata sugulasel valikut teha. Vaid paar minutit hiljem mõnele reklaami sisaldavale saidile minnes kuvatak...

Eesti Rahvusringhääling (ERR) Valisin ERR, kuna kasutan kõige sagedamini just nende portaale ja minu arvates on need hea näide traditsioonilisest suhtluskanalist, mis kasutab kaasaegset sotsiaalmeedia ruumi. Selles lühikeses postituses tahan ma lähemalt selgitada, miks just need minu arvates sellesse kategooriasse sobivad.  Kanalite sõltumatus Nad kohandasid oma sisu edukalt erinevatele platvormidele, võimaldades igal kanalil toimida iseseisva ressursina, mis on suunatud oma sihtrühmale. ERR mitte ainult ei kasuta sotsiaalmeediat linkide jagamiseks, vaid loob ka iga platvormi jaoks kohandatud sisu, võttes arvesse kasutajate harjumusi ja ootusi. See on üks peamisi põhjuseid, miks ERR-i võib pidada heaks näiteks uue meedia oskuslikust kasutamisest. Konkreetsele sihtrühmale suunatus Nagu ma juba varem kirjutasin, ei kopeeri ERR lihtsalt artikli sisu ega jäta linki – nad kohandavad sisu konkreetsele sihtrühmale. Näiteks kasutavad nad oma Instagrami või Facebooki postitustes palju visua...

Tehnoloogia, mis on täiesti kadunud tänapäeval (asendatud) - Archie  Üldiselt Archie-st Archie oli esimene otsingumootor, mille lõid Alan Emtage ja tema kolleegid Peter Deutsch ning Bill Heelan . Archie eesmärk oli märksa spetsiifilisem: luua tsentraliseeritud andmebaas, mis sisaldaks varajases internetis paiknevaid FTP-servereid (File Transfer Protocol). Süsteem oli loodud spetsiaalselt FTP-arhiivide indekseerimiseks. Siiski võib Archiet pidada esimeseks interneti otsingumootoriks, kuna kasutajad said otsida konkreetseid faile paljude FTP-serverite hulgast üle võrgu ning need seejärel alla laadida. Töö spetsiifika Nagu juba mainitud, loodi Archie eesmärgiga pakkuda inimestele mugavat viisi failide otsimiseks võrgus. Selle otsingusüsteem põhines failinimede indekseerimisel, mis võimaldas kasutajatel leida faile ka osalise nime järgi. See oli võimalik tänu sellele, et Archie luges läbi avalikud FTP-serverid ja salvestas andmebaasi failide nimede loendi (mitte faile endid). Näitek...

 Tehnoloogia, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul Minu arvates on pilvandmetöötlus (Cloud Computing) ja selle massiline levik tõeline revolutsioon IT-valdkonnas, mis on muutnud arusaama IT-süsteemide loomisest, kasutuselevõtust ja mastaapsusest. Kaugarvutuse idee eksisteeris juba 60ndatel, kuid tõeline revolutsioon algas 2006. aastal, kui Amazon käivitas AWS-i. Esmakordselt said ettevõtted rentida arvutusvõimsust eraldi, ilma oma servereid ostmata. Hiljem liitusid Google Cloud, Microsoft Azure ja kümned teised pakkujad. Selle tehnoloogia tulek võimaldas ettevõtetel ja ettevõtjatel lahendada järgmised probleemid: - Kaotas vajaduse osta oma seadmed ja eraldada selleks ruumid - Vähendas seadmete uuendamise probleemi (mõnede ettevõtete jaoks kaotas selle täielikult) - Loodi uusi töökohti Ja palju muud – selle tehnoloogia mõju ettevõtetele ja maailmale tervikuna on raske ülehinnata. Tehnoloogia, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi Minu arvates oli G...