E-ITSPEA K2026 Ajaveeb

Sissejuhatus Meie tänane tegelane on Naatan Nohiku. Naatan on noor, ambitsioonikas, kuid väga paljutõotav tarkvaraarendaja, kellel on kogemusi IT-süsteemide ja infrastruktuuri haldamise alal. Ühel oma tavapärasel tööpäeval kontrollis ta rutiinselt seadmete olekut, sertifikaate ja muud sarnast, kasutades keerulisi programme tohutu hulga väljundandmetega. Seejärel otsustas ta kirjutada oma seadmete jälgimisprogrammi, mis hindaks automaatselt seisukorda ja kuvaks üldised tulemused mugavate graafikute kujul, jättes kõigi muutujate käsitsi jälgimise võimaluse pigem valikuks kui põhifunktsiooniks. Pärast paarikuulist arendust lõi ta sellise programmi ja pärast veel ühekuulist kasutamist mõistis ta, et sellist mugavat projekti tuleks laialdaselt levitada. Ta valis programmile nimeks "Nohiku Monitoring" ja seejärel oli aeg valida litsents. Pärast kolleegidega intervjueerimist ja veebis otsimist jäi talle valida kolm populaarset ja väga erinevat litsentsi: EULA, GNU GPL ja BSD. EULA E...

 1. Tööriist, mis toimib hästi – Litsents Minu arvates sobib litsents kõige paremini tähistama seda WIPO (Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon) mehhanismi, mis pole tänaseni oma aktuaalsust kaotanud. Selleks on mitu põhjust, millest peamine on interneti teke, mis lihtsustas toodete litsentsimist. Erinevalt teistest mehhanismidest (autoriõigus, patendid jne) eristub litsents oma paindlikkuse ja kasutajasõbralikkuse poolest. See võimaldab nii rangelt piirata intellektuaalomandi kasutuseeskirju kui ka lubada paljut. Kui võrrelda litsentsi patendiga, mis on oma toote kaitse ja keelu mehhanism, siis litsents on koostöömehhanism – see võimaldab reguleerida, kuidas täpselt loodud programmi kasutatakse ja kuidas seda saab täiustada. Praegu eksisteerivad avatud litsentsid nagu MIT või GPL, mis võimaldavad arendajatel leida mõttekaaslasi ja toodet koos parandada. Hea näide litsentsimehhanismi korrektsest kasutusest, mis mõjutas toote arengut positiivselt, on Linux. See põhineb täie...

Virginia Shea ajaloolist panust internetti oma raamatuga „Netikett“ on raske üle hinnata. 1994. aastal oli raamatu kontseptsioon, vaatamata oma lihtsusele, revolutsiooniline – 10 kuldreeglit internetikäitumise kohta, mis sundisid paljusid inimesi pidama internetti mitte uueks planeediks, kus kõik on lubatud, vaid sotsiaalseks ruumiks nagu väljak, park jne. Need reeglid on peaaegu 32 aastat hiljem ühiskonnas nii juurdunud, et neid ei pea enam eraldi reeglitena uurima; neist on saanud üldtunnustatud sotsiaalsed normid internetisuhtluses. Reegel „Pea meeles inimest“ väärib erilist kiitust; see on kogu oma eksistentsi vältel jäänud üheks mõjukamaks ja võimsamaks reegliks lihtsalt tänu oma eeldusele: „Pea meeles, et teisel pool ekraani istub inimene nagu sina.“ Reegel, mis pole oma olulisust kaotanud Mainisin sissejuhatuses reeglit „Pea meeles inimest“ mitte ilmaasjata. Vaatamata selle tugevaimale mõjule on see minu arvates tänapäeval varjutatud teise reegli poolt: reegli nr 7 – „Aita konfl...

 Jälgimiskapitalism ja Digiaedik Eestis Minu arvates ei saa jälgimiskapitalismi ja digiaedikuid käsitleda kahe eraldi nähtusena, kuna need terminid on omavahel äärmiselt tihedalt seotud. Need sarnanevad pigem süsteemi tunnustele kui üksikjuhtumitele. Üks ei eksisteeri ilma teiseta – jälgimiskapitalism on justkui stsenaarium (skript) Dungeons & Dragons mängus: sisendandmete kogum, mida analüüsitakse ja kasutatakse mängureeglitena, mille järgi mäng kulgeb. Digiaedik on sel juhul mänguväli, kus vastavalt saadud reeglitele toimuvad konkreetsed sündmused. Eestis, kus elu on tihedalt põimunud digimaailmaga, tunnetatakse neid reegleid teravamalt kui kusagil mujal. Digiaedikud Digiaedikute näited joonistuvad kõige paremini välja veebipoodides või tarneteenuste rakendustes. Iga Eesti elanik on korduvalt kogenud olukorda, kus ta otsis kas või ilma suurema huvita näiteks telefone, et aidata sugulasel valikut teha. Vaid paar minutit hiljem mõnele reklaami sisaldavale saidile minnes kuvatak...